Secessione Viennesa
Appearance
Articulu in logudoresu
![](http://chped.net/https/upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/3/36/Secession01.jpg/180px-Secession01.jpg)
![](http://chped.net/https/upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/6/60/Jugendstil_owls_-_Koloman_Moser_-_Detail_facade_of_Secession_Building_-_Vienna.jpg/180px-Jugendstil_owls_-_Koloman_Moser_-_Detail_facade_of_Secession_Building_-_Vienna.jpg)
![](http://chped.net/https/upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/1/11/Ankeruhr_Vienna_June_2006_060.jpg/180px-Ankeruhr_Vienna_June_2006_060.jpg)
![](http://chped.net/https/upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/8/84/Gustav_Klimt_046.jpg/180px-Gustav_Klimt_046.jpg)
Sa Secessione Viennesa (Sezessionsstil o Wiener Secession in tedescu) est istada, umpare a s'Art nouveau, una currente de i cussu movimentu chi enit generalmente jamadu Modernismu, chi s'est isvilupada in Austria, e pius pretzisamente in Vienna, dae su 1892 a su 1906 edd'est istada alimentada dae unu grupu de artistas chi si fin dimittidos dae s'Associatzione de sos Artistas Austriacos. A i custu movimentu aian aderidu pintores, iscultores e architettos. Si primu presidente de sa Secessione est istadu Gustav Klimt. Custa currente artistiga est pius pagu vegetale e pius geometrica ripettu a s'Art nouveau in Frantza e in Belgio.